Tiibeti mungakloostritest lääne elutubadesse
Ida-Aasia piirkonnas - Hiinas, Jaapanis ja Birmas - kõlasid tuhandeid aastaid tagasi seisvad kellad, poolikud õõnsad pronkskuulid, mida mängiti puupulgaga. Nendest kelladest arenesid üle 5000 aasta tagasi muuhulgas templite kellad, mis meenutasid tänapäevaseid kirikukelli. Tänapäeval tuntud helikausid arenesid erinevates piirkondades nendest seisvatest kelladest ja templite kelladest. Helikausside kasutamine heaolu edendamiseks on lääne maailmas levinud, kuid on endiselt idamaailmaga võrreldes uus asi.
Helikausside ja nende eelkäijate kasutusotstarbe kohta on erinevaid arusaamu. Neid kasutatakse endiselt näiteks Tiibeti mungakloostrites religioossetes tseremooniates väga isikliku vaimsuse praktiseerimise ja vaimse kasvu vahendina, avades teid teistele planeetidele ja vaimude juurde. Heli võimaldab munkadel reisida ilma füüsilist keha liigutamata. Lääne maailma jõudsid helikausid vaimset kasvu ja maailmarahu otsinud, ringi rändavate hipide kaasabil, kui ida ja lääs kohtusid 1960. aastatel Indias ja Nepali mägedes.
Helikausside kasutamist on hiljem uuritud Euroopas ja lääne maailmas. Helikaussimassaažiks kutsutud meetodit alates 1984. aastast uurinud ja arendanud sakslast Peter Hessi võib pidada Euroopa helikaussitöö pioneeriks. Tänapäeval rakendatakse lääneriikides mitmeid erinevaid helikaussiravi meetodeid erinevatele sihtrühmadele. Helikausse saab kasutada näiteks meditatsioonis, lõõgastumises, uneprobleemide ületamises, lastele, noortele ja täiskasvanutele suunatud helipedagoogikas, nõustamis- ja teraapiatöös või meditsiinilistel eesmärkidel. Helikaussiravis saab juhtida heli vibratsiooni kehale asetatud kaussidega või keha väljastpoolt helilainetena, millega saab mõjutada näiteks ajulainete vibratsioonisagedusi. Helikaussiravi on terviklik ravi, kus helikausside vibratsioon ravib inimest tervikuna - meelt, keha ja inimese vaimset osa.
Helikausside omadused ja mõju
Tiibeti helikausid on traditsiooniliselt valmistatud pronksist, milles on umbes 70% vaske ja ülejäänud osa tina. Kaasaegsetes teraapiakaussides kasutatakse tavaliselt kas seitsme või kaheteistkümne metalli sulameid. Traditsiooniliselt kasutatud seitsme metalli sulami (kuld, hõbe, elavhõbe, vask, raud, tina ja plii) metallid esindavad inimese seitsme energiakeskust, tšakrat, ning seitsme erineva taevase jõu planeeti.
Helikausside vibratsioonitaset mõjutavad nende suurus, kuju, metalliseinte paksus, metallisulamite koostis ja vanus. Kaussid ei vasta puhtalt lääne tonaalsüsteemile, vaid igas kausis on nii ülem- kui alatoonid. Kausside toonid ei pruugi kõlada samast oktaavialast, vaid madalamate tšakrate või alakeha ravimiseks kasutatakse madalama oktaaviala kausse ja ülakeha ravimiseks kõrgemaid. Kausse valides on hea arvestada kausi kaaluga. Keha kausid 1-2 kg resoneerivad madalamate tšakratega, 600-800 g kausid südame tšakraga ja sellest kergemad ülemiste tšakratega. Madalad helid ravivad kehaliselt, kõrgemad helid vaimselt.
Malje saab mängida kahel viisil: kergelt või kindlalt erinevate mallettidega lüües või hõõrudes neid kas puidust või nahaga kaetud pulgaga, mida kutsutakse pujaksi. Sama malja võib sõltuvalt mänguvahendist või mängimisviisist kõlada erinevatel helikõrgustel. Suuremates kvaliteetsetes helikaussides kõlab tavaliselt kaks selgelt eristuvat helitaset, madalam põhitoon ja kõrgem. Lisaks neile kõlavad põhitoonidele tuginevad rikkalikud ülemhelide seeriad, ulatudes põhitoonist kuni nelja oktavini. Lääne tonaliteediga harjunud kõrvadele kõlab helikausside kõla erinevalt ja huvitavalt.
Allikas & lingid varasematele uuringutele: Alatalo Kaisa 2020, Tiibeti helikausside kasutamise kogemused lõõgastumismeetodina tööjuhendamise kontekstis. (Kandidaaditöö Kaisa Alatalo kevad 2020 parandatud (jyu.fi))